Sibul "Wellina"

* Paremad eelviljad sibulale on kurgid, kabatšokid, patissonid, herned, tomatid, varajane kartul, varajane kapsas. Kasvukoht peab olema valge, mitte varjus. Kui muld on happeline, tuleb seda neutraliseerida.
Keskmise happesusega mulda lisatakse 200-300 g neutraliseeriat, happelisele  400-500 g 1/m2-le, mis laotatakse ühtlaselt pinnale ja kaevatakse läbi. Mulla neutraliseerimiseks võib lubja asemel kasutada lehtpuutuhka kuid seda tuleb lisada mulda 2-3 korda rohkem. Kevadel tuleb mulda viia 5-7 kg komposti või kõdusõnnikut, 60-80 g/m2-le nitrofoskat ja 1 klaas soola. Peale läbikaevamist rehitseda ja teha peenrad 10-15 cm kõrgused ja 1 m laiused. Sibula seemnel on ümber kõva kest mis laseb halvasti vett läbi ning avamaal idanevad nad halvasti. Sellepärast tuleb neid enne külvamist leotada 1-2 ööpäeva. Aga enne leotamist tuleb neid hoida kuumas vees. Alguses hoidke külmas vees 4 tundi ja siis 10 min. kuumas(+48+50°C) ja jahutage kohe. Vett vahetada 2-3 korda. Seeme külvatakse ritta 10-15 cm vahedega, külvisügavus 2-3 cm.
Et seemned asetseksid ühtlaselt, segage nad kriidiga ja siis on mustal mullal valged seemned hästi näha. Katke pealt turba või kõduga 1-1,5 cm paksuselt. Peenrad on soovitav katta kilega mille all moodustub ühtlane niiskuse ja õhurežiim.
Sealjuures tuleb meeles pidada, et tõusmed ilmuvad 7-8 päeval. Siis võtke kile ära.
Kastetakse üks kord nädalas tugevalt kuni 20 cm sügavuseni. Sibula moodustamisel kasta 4-5 päevaste vahedega ja kolmandiku võrra vähem. Juuli keskel umbes 25-30 päeva enne saagi koristamist ei kasteta enam isegi kuiva ilmaga.
Sibula arengu algstaadiumis vajavad nad eriti lämmastikväetist ja fosforit. 2-3 pärislehe faasis kastetakse neid verejahu leotisega 1:10. või linnusõnniku leotisega 1:20 ja lisage 10-15 g virtsa või ammooniumsalpeetrit. 10 liitrit lahust kulub 1-1,5 m-le. Võib kasutatda ka nitrofoskat 20-25 g/m2-le. Teisel suve poolel enam lämmastikku ei anta.
Juuli alguses väetatakse superfosfaadiga 30-40 g ja kaaliumit 20 g 10 liitrile veele. Peale väetamist ja kastmist kobestatakse mulda 2-4 cm sügavuselt.
Augustis kui pealsed hakkavad kuivama, tõmmatakse taimed üles. Mulda ei tohi kinni tallata ega pealseid muserdada sellel eesmärgil, et sibul valmiks kiiremini. Sellised sibulad säilivad halvasti. Koristusega ei tohi hilineda kuna niiskete ilmadega võib ta uuesti kasvama hakata. Kui suvi on olnud vihmane, koristatakse tippsibul ära juuli lõpus ära ootamata lehtede kuivamist. 15-20 päeva kuivatatakse tippsibulat asetades nad restile õhukese kihina ja aegajalt segades. Kuiva ilmaga kuivatatakse päikese käes, niiske ilmaga hästi õhutatavas ruumis.
Lehtedega sibula kuivatamisel liiguvad toitained lehtedest sibulasse ja nad valmivad järgi. Sibula kael muutub peeneks. Sibula ümber tekib kollane koor, kuivad lehed eemaldatakse kätega. Seejärel sorteeritakse sibulad suuruse järgi ja pannakse säilima.
Standartne tippsibul on 1,5-2,5 cm. Säilitatakse teda toatemperatuuril +18+25°C korvides või lihtsalt kottides. Kihi paksus ei tohi olla paksem kui 25 cm, et sibul ei kärbuks. Selliselt säilitatud tippsibul ei lähe peale mahaistutamist putke. Peenike tippsibul (1-1,5 cm) kuivab säilitamisel tavaliselt ära, sellepärast istutatakse ta maha juba oktoobris talve alla.